ESIMESED PUSLED

01/09/2022

Puslede eduloo algus on tihedalt seotud haridusega. 18. sajandi linnastumine ja tööstuse areng tõi kaasa ka uusi ideid haridusteooriates. Üks antud valdkonna juhtivaid autoriteete sellel ajal oli filosoof John Locke, kes väitis, et erinevate mänguasjade õppevahenditena kasutamine aitab täiendada traditsioonilisi õppemeetodeid, rikastada õppekogemust ning hõlbustada puiklevate õpilaste kaasamist. Locke’i teooriale laenab endiselt tunnustust tõsiasi, et haridus- ja meelelahutus (ing. k. edutainment) on tänapäeval üldlevinud kontsept.

Kuna jõukad ja mõjukad soovisid oma lastele kõikvõimalikke konkurentsieeliseid, pälvisid sellised ideed kõrgendatud huvi. See aitas panna aluse vastava turu esilekerkimiseks. Nende arengute loomuliku jätkuna mängis esimeste puslede populariseerimisel olulist rolli inglasest kartograaf John Spilsbury. 1760ndatel alustas ta mahagonist plaatidele maailmakaartide trükkimist ja nende osadeks lahkamist. Oma vaimusünnitise nimetaski ta lahatud kaartideks (ing. k. dissected maps) ning turundas neid geograafia õppevahendina selle aja rahakatele. Kõige kallimad neist võisid maksta kuni 21 šillingit, kui keskmine tööline teenis vaid 1-2 šillingit päevas. Ka odavamad, lihtsustatud versioonid olid töölisklassile tihti raskesti kättesaadavad, makstes 5-7 šillingit.

Öeldakse, et teadmine on jõud (ing. k. knowledge is power). Teadmiste väärtus seisneb nende kasutuses tegelikkuse mudelleerimisel. Seega on ruumiline mõtlemine, käeline tegevus, erudeeritus jmt kvaliteedid läbi ajaloo olnud kõrgelt hinnatud, seda nii moraalselt kui ka monetaarselt. Puslede harivast, väljakutselisest, kaasahaaravast ja kognitiivset funktsiooni toetavast olemusest tulenevalt pälvisid esimesed pusled enim tähelepanu ja turuosa ühiskonna kõrgseltskonnas ja intelligentsias laiemalt. Inglismaa kuningas George III omas isegi eraldi ruumi oma puslekollektsiooni hoiustamiseks mida tema järeltulijate tudeerimisel kasutati. Samuti on lähiajaloost teada mitmeid tuntud pusleentusiaste nagu Albert Einstein, kuninganna Elizabeth, Stephen King, Hugh Jackman jpt.

Tänaseks on Spilsbury loodud “lahatud kaartidest” möödunud peaaegu kolm sajandit. Selle aja vältel aset leidnud ühiskonna ja tehnoloogia hüppelise arengu kõrval on pealtnäha tagasihoidlikud pusled endiselt meiega. Arendades meie noori ja teritades meie suuri, andes tunnistust sellele, et lihtsuses peitub võlu.

Gilboy, E. W. (1934). Wages in Eighteenth Century England. Cambridge: Harvard University Press.

Locke, J. (1989). Some Thoughts Concerning Education. Oxford: Clarendon Press.

Williams, A., D. (2004). The Jigsaw Puzzle: Piecing Together a History. The Penguin Group.